Saturday, November 2, 2013

798 kunstirajoon, Peking, Hiina

Oktoobri lõpus avanes mul võimalus minna Pekingisse. Olin varem kuulnud 798-st, Pekingi kunstirajoonist, mis on idee poolest pea linnaosa suurune kunstiga täidetud rajoon, seega otsustasin seda ka külastada.
Rajoonis olid külg-külje kõrval majad, igaüks neist täis Hiina või ka mõne teise maa kunsti. Väikestest hubastest galeriidest oli väga mõnus läbi jalutada ja mõnele näitusele ka pilk peale heita.

Otsustasin valida Hiina kunstniku Cao Yong'i näituse, sest tema tööd tundusid huvitavad ning nö. "minu stiili."

Kunstnikust endast:
Cao Yong (häälda: tsao jong) sündis 1962. aastal Kesk-Hiinas. Kuna tema vanaisa oli olnud sõjaväeohvitser, oli ka tema pere üsna jõukas. 
Kui uus valitsus tööle hakkas, sunniti Cao perel tegema rasket füüsilist tööd. Ka diskrimineerimise ja ebaõiglase suhtumise pärast kujunes Cao'st väga vastupidava iseloomuga mees.
Cao joonistas juba väiksena igal pool: kodus, koolis, päeval ja öösel. Ta joonistas materjalile, mis talle tol ajal kättesaadav oli.
11-aastasena hakkas Cao tõsiselt joonistama ning teda hakkas juhendama Pekingi kunstnik Yu Ren. 
16-aastasena tegi Cao sisseastumiskatseid Lõuna- ning Kesk-Hiina kunstikoolidesse. Hoolimata sellest, et ta sai kõigist parema punktisumma, ei soovitud teda kooli sisse võtta oma perekonna tausta tõttu. Järgmisel aastal proovis ta uuesti ning peale pikka nö. võitlust sai ta ühte kooli ka sisse. 
Mõninga aja pärast mõistis ta, et He'nani Ülikool ei suutnud talle pakkuda, mida ta vajas. Ta otsustas ülikoolilinnakus elada, kuid mitte Ülikoolis tunde võtta.
Öösiti ja varahommikuti meeldis talle raudteejaamas rongi ootavaid inimesi joonistada. Kui ta lõpuks magama läks, nägi ta unes vestlusi Van Goghi, Picasso, Rembrandti ning paljude teiste kuulsate kunstitegelastega. 
Ta reisis palju Tiibeti ja Lõuna-Hiina poole, kus ta sealseid mägesid joonistas. 
Nelja aasta jooksul, mil ta ülikoolilinnakus elas, õppis ta omal käel käsitlema erinevaid materjale ja värve. Ta soovis joonistada võimalikult teravalt ja detailselt. Nende nelja aasta lõpuks oli ta võimeline looma õlimaale, tindimaale, vesivärvi- ja õlimaale ning koomikseid.  
21. aastasena lõpetas ta siiski He'nani ülikooli kunstikallaku. Ta rändas tiibetisse, kus temast sai noorim professor Tiibeti ülikoolis.

"Iga asi looduses ja isegi suures universumis, koerast või linnust rääkimata, võib sulada minu südamesse ja voolata minu pintsli otsast lõuendile."

Sõda, tragöödia
Veneetsia


Ameerika

Galerii teine korrus


   

                 
            Maalitud on Hiina sümboleid: Keelatud linna, võimsat mäestikku, sõdureid
Tema töödes on rohkelt kujutatud loodust ja erinevaid Hiinale omaseid ehitisi. Panin ka tähele, et palju on maalitud Itaaliat, ilmselt on kunstnik mingil perioodil Itaalias elanud ja loodust maalinud. Maalitud oli ka inimesi, kuid üsna vähe. Osadel maalidel oli kujutatud ka sõda ja tragöödiat.
Suur osa maalidest olid äärmiselt suureformaadilised, mis tegi nende vaatamise väga huvitavaks. 
Kõik maalid olid väga sügavamõttelised ja võimsad, igal maalil on kindlasti mingi lugu.

Minule jättis selle kunstniku näitus väga hea mulje, maalid olid väga huvitavad ja omapärased.

Kui kellelgi peaks kunagi tekkima võimalus seda ise vaatama minna, siis kindlasti soovitan.

Cao Yang'il on ka oma kodulehekülg: www.caoyong.us