Kiasma Hits ehk Kiasma II

Kiasma II

Veel meeldis mulle väga näitus "Kiasma Hits", kus näidati külastajate lemmikuid ja selle muuesumi klassikat. Selle näituse tööd olid teistsugused ja huvitavad. Minu lemmik oli Jakob Dahlgreni "The wonderful world of abstraction", mis koosnes laest maani rippuvatest värvilistest paeltest, mis moodustasid umbes 3x3x3meetri suuruse ruudu. Selle töö juures meeldis mulle selle lihtsus ja mõte, et kunst ei ole pelgalt vaatamiseks: seda saab ka katsuda. Selle tohutu lindimere sisse sai ka minna ja neid oma käega katsuda. See vist oli ka enamike laste lemmik, kes naerdes pidevalt läbi lindimere jooksid.

"The wonderful world of abstraction" 2009

Samalt näituselt meeldis mulle veel näiteks Matti Kujasalo töö "Painting". Kasutatud oli nö "silmapetet" ning musta ja valge tooniga mängitud nii, et mingi nurga alt vaadates tundus töö liikuvat. Veel meeldis mulle selle töö puhul see, et see oli ümmargune, mitte ruudukujuline, nagu me ikka oleme harjunud nägema. Antud töö puhul oli kasutatud musta kleeplinti ning see oli seejärel veel musta akrüülvärviga üle värvitud.

"Painting"

"Kiasma Hits" näitusel oli veel igasugu veidraid eksponaate, mida võib-olla kunstist vähem teadja kunstiks ei peakski. Näiteks olid seal laes rippuvad autorehvid, mille külge olid riputatud blondid juuksesalgud (kunstnikku ega teose nime kahjuks üles ei märkinud, aga huvitava faktina jäi meelde see, et tegemist oli Aasiast pärit pärisjuustega).

Veel meeldis mulle saksa kunstniku Matti Brauni mosaiikpeegli sein. Selle mõte oli vaatajale näidata, et end peeglist vaadates muutub ta ainult abstraktseteks tükikesteks.



"Mirror mosaic" ja mina abstraktsena.

Üldiselt jäin kogu muuseumiga väga rahule. Kuigi Kiasma hõlmab endas moodsat kunsti, oli siiski iga näitus erinev ja seetõttu ka kogu muuseum tervikuna väga huvitav ja kaasaegne.

Lisainfot saab ka: http://www.kiasma.fi/

Ars Fennica 2014 ehk Kiasma I

Pärast kuuajast pausi leidsin jälle aega, et kunstinäitusele minna. Kuna olin Helsingis ja vaba aega oli piisavalt, otsustasin ära käia ühes Soome kuulsaimas kunstimuuseumis- Kiasmas.

Muuseumis oli parasjagu mitu näitusteplokki. Üks neist oli Ars Fennica 2014, mis koosnes soome kunstnike töödest, kes võistlesid Ars Fennica auhinna nimel.

Minu lemmikkunstnik sellelt näituselt oli Leena Nio, kelle tööd lihtsad, aga neis oli ka moodsa kunsti elemente.

 

"Paperface I-II" 2014
 

Leena Nio tööd valmivad kihtidena- huvitavad värvigammad ja tekstuurid tekivad alles siis, kui kunstnik on pooleldi kuivanud värvi mingil moel töödelnud- seda näiteks kraapides, maha pühkides või isegi pestes. Mulle meeldisid kunstniku tööd "Paperface I-III" mis olid kolm tööd, millel oli kujutatud inimesi paberist nägudega, naguu nimigi ütleb. Mulle meeldis nende tööde idee, sest see oli teistsugune sellest, mida me tavalise portree puhul oleme harjunud nägema.

 

 

Mulle meeldisid maalidel kasutatud värvitoonid, kõikidel töödel olid värvid just õiges tasakaalus. Pildilt ei ole vist nii hästi näha, aga tööd olid tõesti reljeefsed ning kasutatud oli erinevaid tekstuure. Näiteks ülal toodud kardiganiga maal nägi välja tõesti nii, nagu selle loomisel oleks kasutatud lõnga.

 

Samalt näituselt meeldis mulle veel kunstnikeduo IC-98 pildid. Neis oli kasutatud nii joonistamist, installatsiooni kui ka animatsiooni. Nende näitus oli täiesti kottpimedas toas ning pilte näidati seintele prožektoritega. Need tööd meeldisid mulle sellepärast, et tänu animatsioonile olid need liikuvad, mistõttu mingi detail pidevalt muutus- näiteks puuoks või pilved.  Pimedas toas selliste tumedate värvitoonidega piltide vaatamine oli veidi jubegi (taustaks mängiti ka muusikat), aga mulle meeldis.

 

"Abendland"- 2013

 

 

Samal näitusel eksponeeriti veel 5 kunstniku töid, kuid kaks eelmainitut olid minu lemmikud. Veel olid seal näiteks Riitta Ikoneni fotokunst ja Pauliina Turaakka Purhoneni õmmeldud nukkudega loodud kunst.

Antud näitus on avatud  Kiasma II korrusel veel 20. aprillini.

 



Kohtumine Navitrollaga 11.01

Ühel ilusal laupäeval leidsin jälle aega, et üht toredat galeriid külastada. Küllap teab iga eestlane Heiki Trollat, kunstnikunimega Navitrollat, sest tema tööd ümbritsevad meid igapäevaelus: t-särkidel, kalendritel, kaustikutel. Võib isegi väita, et Navitrolla on kindlasti praeguse Eesti kunstielu üks eestvedajaid.
Tema galerii asub Tallinna Vanalinnas, Sulevimägi 1.
Galeriis on ääretult mõnus ning hubane õhkkond: punasest telliskivist kunsti täis seinad, meeleolu loov muusika ja värvi lõhn.
Päeval, mil ma galeriid külastasin, oli ka Navitrolla ise seal ning sai oma kunstiteostest ja kunsti tegemisest lähemalt rääkida. Kuigi kunst on igal pool meie ümber, siis selle tegijat me tihtipeale ei tea ja näe. Tore on näha, et kunst ei teki lihtsalt niisama, vaid selle taga on ka reaalselt füüsiline isik, kellel on oma ja ideed ning mõtted, mille ta oma töödes edasi annab.

 

Tegelikult ei ole Navitrolla galeriis olevad maalid lihtsalt vaatamiseks, vaid neid maale saab endale ka osta. Müügil on nii originaaltööd, piltidega kruusid, t-särgid ja väiksemad meened, näiteks märgid, raamatu järjehoidjad jne.
Kui veel töödest rääkida, siis Navitrolla kunst on üks minu lemmikuid. Mulle meeldib nende vabameelsus ja lihtsus, kuid samas teistest kunstnikest erinev temale omane stiil. Tema kunsti hulgas on väga detailseid ja lihtsamaid, vähemdetailseid töid.

Navitrollal oli parasjagu üks töö pooleli ehk kunstnik töös
 

Pealkiri: "Tulge meie parki!"

       

 

See näitus on vaieldamatult parim näitus, kus ma üle pika aja käinud olen. Seda just ilmselt sellepärast, et Navitrolla on üks minu lemmikkunstnikke ning tema tööd nö "minu stiili". Praegu on Navitrollal üks suur (maast laeni ulatuv ning ca 2 meetrit lai) maal pooleli, kindlasti oleks huvitav galeriisse mingil ajal tagasi minna, et näha, milline see maal lõpuks välja näeb.

 

Hea kunst toob hea tuju igal ajal igal pool.

 

Navitrolla kodulehekülg:

http://www.navitrolla.ee/

 



"Mummuistlik matk"- Ashot Jegikjan

 

Taaskord külastasin (8.01) üht galeriid, mis asub Tallinna südames ning milles olevad näitused on külastajale vaatamiseks täiesti tasuta.

Tallinna Linnagaleriis eksponeeritakse 4.01- 26.01.2014 Armeenia kunstniku Ashot Jegikjani näitust "Mummuistlik matk".

Esimene asi, mis mul kogu näitust vaadates kunstniku stiili kohta silma jäi, oli selle minimalism. Kõik teosed olid väga lihtsalt vaatajale edastatud ning arusaadavad. Alguses vaadates tundusid tema teosed pigem lapsemeelsete nö. plätserdustena kuid lähemalt vaadates oli neis ka mingi sügavam mõte.

 



Minu lemmiktöö, "Tütarlaps tassiga III". See töö näitas, et väheste värvidega on võimalik teatud emotsiooni edasi anda.



Eestis elav Ashot Jegikjan on iseennast kirjeldanud nii: "Olen Ashot Jegikjan- mummuist, kunstnik, kirjanik, muusik, jutumees, kosmopoliit, kõigi aastaaegade austaja." Ta on illustreerinud ja kirjutanud ka raamatuid, näiteks "Kirjad Hamletile" ning jutte ajakirjadele Vikerkaar, Sirp jm. 1997. aastast on kunstnik Eesti Kunstnike Liidu liige.

 

Minu teine lemmik, 2013 aasta töö "Unistaja ja päev"

Mulle meeldib antud kunstniku tööde juures nende lihtsus. Mulle meenus tema töid vaadates selline mõttetera nagu "lihtsuses peitub võlu". Osad tema maalid on ääretult värvikirevad, kuid teised jällegi ainult mõne värviga maalitud. Sellest hoolimata on tema töödesse valatud emotsioon vaatajale täielikult edastatud.
Sellest näitusest jäi mulle väga hea mulje ning kellel võimalust ning aega, soovitan kindlasti vaatama minna!

Kunstnikul on ka oma blogi: http://ashotjegikjan.blogspot.com/

PIPARKOOGIMAANIA

Seekord siis midagi jõuluhõngulist..
5. jaanuaril käisin näitusel "Piparkoogimaania", mida eksponeeritakse Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu maanteel. Antud näitust on näidatud juba mitmeid aastaid, kuid igal aastal on näitusel uus teema. Selle aasta teemaks on "Kunstiajalugu" ehk tavalisest piparkoogitaignast on kokku pandud erinevad kunstiga seotud hooned, kujud vms. Näituse autoriteks on kunstnikud, disainerid, arhitektid ja muud loovisikud. Näitus on toimunud Tallinnas igal aastal alates 2006 aastast ning kokku on sellel osalenud ligi 360 Eesti kunstnikku.
Ausalt öeldes ei osanud ma antud näituselt kuigi palju oodata, kuid nähtu lükkas ümber kõik minu eelarvamused.

Eksponaate oli seinast-seina. Küll oli piparkoogist meisterdatud näiteks tuntud kolosseum, Pisa torn ja lausa 2 Willendorfi Veenust. Samas oli ka lihtsamaid meisterdusi. Siinkohal võiks ka mainida, et kogu kunstisaali valitses hõrgutav piparkoogilõhn!!
Kõik kujud olid äärmiselt detailsed. Osad olid kaunistatud isegi väikeste värviliste valgustitega, mis olid kuidagimoodi piparkookide sisse pandud. Mind pani imestama, kuidas on võimalik sellisest lihtsast asjast nagu piparkoogitaigen midagi niisugust välja võluda:

Reaalkooli ees seisev "Mõtleja", seekord siis piparkoogist valmistatud. Autor Tuuli Silber

Van Goghi "Vaas 12 päevalillega" piparkoogi kujul. Autor: Kristi Jalakas

Üks minu lemmikutest.



Üks minu lemmikutest- Kristi Merivälja Willendorfi Veenus.


 

Üks põhjustest, miks see näitus mulle nii palju meeldis, oli see, et see näitas, et kunstil pole tegelikult piire. Igast asjast saab teha kunsti, kunst ei piirdu ainult maalide või joonistustega. Loodan, et näitust korraldatakse ka järgmisel aastal, sest see on tõesti midagi teistsugust ja huvitavat.

 

Piparkoogimaanial on ka oma kodulehekülg:

http://www.piparkoogimaania.ee/



"Kaks Ledat ja..."- LAURENTSIUS

Vabaduse väljak- Tallinna süda. Inimesed käivad sealt iga päev läbi ja mööda, kuid vähesed teavad, et selle sama väljaku ääres on mitu väärt kunstigaleriid, kus näidatakse tasuta vahvaid näitusi.

Üks näitus, millest olin kuulnud, oli Eesti kunstniku Laurentsiuse näitus "Kaks Ledat ja...", mida näidati 13.02.2013- 5.01.2014 Tallinna Kunstihoone Galeriis, Jaani kiriku kõrval. Jõudsin ka ise seda vaatama viimasel päeval, 5. jaanuaril.
Kunstnik Lauri Sillak (kunstnikunimega Laurentsius) on ise oma näitust kirjeldanud nii:

"Minu näitus "Kaks Ledat ja.." koosneb mõnest maaliseeriast ja paarist üksikust teosest, mis hoolimata välisest eklektilisusest moodustab suhtelise terviku"

Ning tõepoolest, antud näitus oli erinev tavalistest maalinäitustest. Näitusel olid näiteks suur pastelljoonistus naisest tihasetapeedil, kolmteist graffitivisandit sõnast "love" ja baroksed mustad raamid õrna roosimaali ümber. Viimased olidki kogu näituselt minu lemmikud. Minu arvates sobisid massiivsed mustad raamid väikese roosimaali ümber ideaalselt ning tasakaalustasid üksteist.



Üks raamidest, ümmarguse raami peal kaugelt paistev abstraktne kogum on tegelikult roosiõied



 



Mulle meeldis, et raamid olid detailsed ja huvitavate kujudega, need andsid justkui edasi kahte emotsiooni: valge roos keskel oli väga õrn samas kui must raam mõjus jõulisena.



Teine must raam, jällegi roosimaaliga aga teiste detaildega
 

Veel meeldis mulle suur pastellijoonistus naisest tihasetapeedil. See oli teistsugune tavalistest maalidest. Tihasetapeet muutis maali huvitavamaks ja lisas rohkelt detaili. Samuti meeldis see mulle sellepärast, et joonistus oli suuremõõtmeline, seega oli seda hea vaadata ning detaile paremini näha.



Pastellijoonistus naisest tihasetapeedil


 

Üldiselt jäi mulle näitusest väga hea mulje. Mulle meeldis, et näitus oli nö mitmemõõtmeline, ei oldud piirdutud ainult maaliga vaid kasutatud erinevaid materjale ja toodud välja erinevaid emotsioone. Läheksin kindlasti ka tulevastele Laurentsiuse näitustele.