"Rahutu veri"- Karel Kravik/ 06.05.2015

Fotonäitus on üleval ka Linnagaleriis. Selleks on fotograaf Karel Kraviku näitus "Rahutu veri". 
Autor kasvas üle Sillamäel ning oma lapsepõlvest on tal pilte vähe. Sellepärast soovis ta oma lapsepõlvemälestuste põhjal fotode kaudu oma lapsepõlve meenutada, kasutades iseenese rollis enda lapsi. 
Autor on ise kommenteerinud: "Praegu tagasi vaadates on veider näha, kuidas tekivad seosed, justkui peituks tollel ajal toimunu varjus mingi suurem narratiiv, saatus, kui soovite. Kuid mu lugu moodustub ainult tagasivaatena, teda polnuks võimalik ette aimata".
Samuti ei ole ta soovinud kogu näitust üks-ühele oma lapsepõlvest teha. Huvitav on just see, et näitusel olevaid fotosid on mõjutanud tema praegune "mina".

Minule näitus väga meeldis, sest fotod näevad tõepoolest välja, nagu oleks need tehtud 25 aastat tagasi. Läbi fotode on väga hästi edasi antud emotsioon lapsepõlvest Sillamäel.

Arne Maasik- "Vaga vesi"/ 06.05.2015

Linnagaleriis on 29.04- 24.05 avatud üks näitus, mis minule kui fotokunsti- ja meresõbrale väga meeldib. Tegemist on fotograaf Arne Maasiku näitusega "Vaga vesi", kus eksponeeritakse fotograafi fotosid erinevatest meredest. 
Näitus meeldis mulle just sellepärast, et fotosid vaadates tekkis tunne, justkui oleksin ma ise mere ääres. Rahulik ja vaikne. Lisaks saatis näitusesaalis fotode imetlemist veel vaikne merekohin.
Arne Maasiku näituse sõnumiks on looduse ja lõpmatuse teadvustamine ilma inimese kohaloluta. Samuti tahab autor näidata, et kuigi meie esiisade aeg on meist juba kaugel, on looduslikud vaated jäänud samaks.

Hilma af Klint- abstraktse kunsti pioneer/ 08.04.2015

Käisime klassiga vaatamas üht KUMU uut ja huvitavat näitust, milleks oli rootsi kunstniku Hilma af Klinti näitus "Abstraktse kunsti pioneer". Sellest näitusest sai üks minu lemmiknäitusi, sest mulle meeldisid tohutult kunstniku kasutatud värvikombinatsioonid ja kujundlikkus. Imekspandav oli ka see, et suur osa teostest oli valminud "suhtlemisel vaimudega", ehk siis vaimud suunasid kunstniku käeliigutusi ning sellest sündisid kunstiteosed. Kes seda usub, kes mitte, jääb juba igaühe enda otsustada :)

Minu lemmikvärvikombinatsioonides sein

Minu kõige lemmikumad maalid olid suured, peaaegu kogu seina kõrgused maalid seeriast "10 suurimat", mille peal oli kujutatud inimese erinevaid vanusestaadiumeid, kasutades erinevaid kujundeid. Näiteks liilia= naiselikkus, roos=mehelikkus, tigu= evolutsioon. Kujundite mõistmisest aitas kindlasti tööleht, mille saali sisenedes saime. Päris tore oli selle lehega mööda saali ringi käia ja maalidelt erinevaid kujundeid otsida.

Kümme suurimat. 1. Lapsepõlv.

Kõige rohkem avaldas selle näituse ja kunstniku juures muljet see, et Hilma af Klint maalis näitusel olevad maalid 100 aastat tagasi ning oma testamendis kirjutas, et neid ei tohi kellelegi 20 aastat näidata, sest keegi ei saaks neist aru. Nüüd, kui maalid päevavalgel on, sulanduvad need justkui täiuslikult kokku tänapäevase abstraktse kunstiga ning ma usun, et tema ajastul ei oleks keegi tõesti nende maalide tähendusest aru saanud. 
Üldiselt olen üsna kunsti mitte tajuv inimene, kuid selle näituse külastamine oli minu arvates väga vahva.

Budapesti Tarbekunstimuuseum// 15.03.2015

Lisaks Ungari Rahvusgaleriile käisin ka Budapesti Tarbekunstimuuseumis.
Üks näitus, mis mulle sealt muuseumist väga meeldis, oli "Treasures of Ancient China", kuid kahjuks ei tohtinud sellel näitusel fotosid teha. Välja oli pandud keraamikat, tekstiili jms tarbeesemeid, mis on säilinud erinevate Hiina dünastiate aegadest.

Samal korrusel asus püsinäitus "Collectors and Treasures", kus eksponeeritakse esemeid, mis on muuseumi eelnevatelt näitustelt eriti silma paistnud või erilised. Esemed pärinesid erinevatest ajastutest ning seetõttu sai uurida, kuidas stiilid aastate jooksul muutusid. Huvitav on ka fakt, et 2013. aastal sai muuseum tänu eraisikust kollektsionääri annetustele umbes kolmesaja erilise eksponaadi võrra rikkamaks, mis olid samuti just sellele näitusele välja pandud. 
Näiteid mõnedest eksponaatidest "Collectors and treasures" näituselt:

Peeglid, 18. sajand

Lauakell, 19. sajand

Vürtskapp, 1781

Vaas
Artùr Lakatos, Emil Fischeri keraamikatöökoda, Budapest, 1905

Lehvikud, 18. sajand

Huvitavaid fakte tarbekunstimuuseumi kohta

Näituse esemed (keraamika, tekstiil, maalid jne) olid kõik väga detailsed ning pärinesid enamasti 18-20. sajandist. Kasutatud oli üsna palju kullast detaile ja palju esemeid olid tervenisti kullatooniga kaetud (nt peeglid esimesel pildil), samuti olid esemed kõik enamasti heledates, õrnades toonides.

Eraldi mainimist väärib kindlasti muuseumi maja sisekujundus: pildid kõnelevad enda eest.

Ungari Rahvusgalerii/ 15.03.2015

Märtsi alguses võtsin aja maha ning lendasin Ungari pealinna Budapesti kevadet nautima.
Budapestis on rohkelt erinevaid ning huvitavaid kunstimuuseumeid. Esimesel päeval suundusime Ungari Rahvusgaleriisse, kus saime nautida küllusliku ungari kunsti.
Galeriis kahjuks pildistada ei tohtinud, seega kõik pildid on välja otsitud internetist.

Postituse alguses oleks kohane ära mainida, et galerii asub ühes imekaunis lossis Budapesti linna Buda poolses osas, kust avaneb suurepärane vaade Doonau jõele ja Ungari parlamendi poolsele jõekaldale.

Ungari Rahvusgalerii

Minu lemmikud galeriis olid baroki ja renessansi maalid, mille seas oli palju portreemaale, kujutatud oli ka palju erinevaid ungari valitsejaid ja kõrgklassi. 
Paljude maalide seast jäid meelde näiteks:

Johann Martin Stock, 1795-1796
"Childhood portrait of Count Àdàm Kendeffy!

Johann Jacob Stunder, ca 1800
"Portrait of a girl"

Kahe eelneva maali puhul (ja ka mitme teise selle aja maali puhul) jäi mulle silma, et lapsi on kujutatud küllaltki ebaproportsionaalsetena, tuues esiplaanile eelkõige nende pea ning kujutades jäsemeid väiksematena, kui need tegelikult on.

Joseph Dorffmeister, 1805
"Portrait of a young woman with an allegorical sculpture"

Veel meeldisid mulle 19. sajandi realismi maalid, milledel kujutati üsna palju ungari 19. sajandi elu täpselt nii, nagu see oli. Kasutati erksamaid värve ja maalidel väljendati tõelisi emotsioone. Palju oli maalitud talurahvast ja töölisklassi, näiteks heinateol, põllutöödel, looduses. Maalidest jäi mulje, et 19. sajandi ungari talupoja elu ei olnud kuigi kerge, kuid mitmetel maalidel oli neid kujutatud rõõmsameelsete ja naerusuistena. Samas oli ka hoopis teistsuguse ilmega töid.

Tivadar Zemplènyi, 1895
"The home of a poor woman"

Tivadar Zemplènyi, 1897
"On the way home"

Àgost Canzi, 1859
"Grape harvest near Vàc"

Pàl Merse Szinyei, 1878
"Balloon"

Realism on üldiselt üks minu lemmikuid kunstivoole, sest objekte ja inimesi maalitakse realistlikult, ilma neid moonutamata ja muutmata. Galeriis oli terve korrus realismile pühendatud ning sellel korrusel oli välja toodud ungari realismi kõrgklass. 

Galeriis olid nii ajutised näitused kui ka kollektsioon ungari kunstist, mis on avatud kogu aeg. Terve maja näituste korralik läbikäimine oleks võtnud aega ca 2-3 tundi, meie püüdsime pigem lihtsalt kõik näitused läbi vaadata ning kõiki näitusi nii täpselt ei uurinud. Võib-olla oli põhjuseks ka see, et tegemist oli riigipühaga ning sissepääs galeriisse oli tasuta, seega oli inimesi küllaltki palju. 

Galeriist jäi mulle väga hea mulje, sest näitused olid minu arvates väga huvitavad ja ka maja ise nägi seest väga kaunis välja. Oli mõnus ühel ilusal pühapäeval uudistada ungari kunsti ühes Euroopa kaunimas linnas.

Kiasma Hits ehk Kiasma II

Kiasma II

Veel meeldis mulle väga näitus "Kiasma Hits", kus näidati külastajate lemmikuid ja selle muuesumi klassikat. Selle näituse tööd olid teistsugused ja huvitavad. Minu lemmik oli Jakob Dahlgreni "The wonderful world of abstraction", mis koosnes laest maani rippuvatest värvilistest paeltest, mis moodustasid umbes 3x3x3meetri suuruse ruudu. Selle töö juures meeldis mulle selle lihtsus ja mõte, et kunst ei ole pelgalt vaatamiseks: seda saab ka katsuda. Selle tohutu lindimere sisse sai ka minna ja neid oma käega katsuda. See vist oli ka enamike laste lemmik, kes naerdes pidevalt läbi lindimere jooksid.

"The wonderful world of abstraction" 2009

Samalt näituselt meeldis mulle veel näiteks Matti Kujasalo töö "Painting". Kasutatud oli nö "silmapetet" ning musta ja valge tooniga mängitud nii, et mingi nurga alt vaadates tundus töö liikuvat. Veel meeldis mulle selle töö puhul see, et see oli ümmargune, mitte ruudukujuline, nagu me ikka oleme harjunud nägema. Antud töö puhul oli kasutatud musta kleeplinti ning see oli seejärel veel musta akrüülvärviga üle värvitud.

"Painting"

"Kiasma Hits" näitusel oli veel igasugu veidraid eksponaate, mida võib-olla kunstist vähem teadja kunstiks ei peakski. Näiteks olid seal laes rippuvad autorehvid, mille külge olid riputatud blondid juuksesalgud (kunstnikku ega teose nime kahjuks üles ei märkinud, aga huvitava faktina jäi meelde see, et tegemist oli Aasiast pärit pärisjuustega).

Veel meeldis mulle saksa kunstniku Matti Brauni mosaiikpeegli sein. Selle mõte oli vaatajale näidata, et end peeglist vaadates muutub ta ainult abstraktseteks tükikesteks.



"Mirror mosaic" ja mina abstraktsena.

Üldiselt jäin kogu muuseumiga väga rahule. Kuigi Kiasma hõlmab endas moodsat kunsti, oli siiski iga näitus erinev ja seetõttu ka kogu muuseum tervikuna väga huvitav ja kaasaegne.

Lisainfot saab ka: http://www.kiasma.fi/

Ars Fennica 2014 ehk Kiasma I

Pärast kuuajast pausi leidsin jälle aega, et kunstinäitusele minna. Kuna olin Helsingis ja vaba aega oli piisavalt, otsustasin ära käia ühes Soome kuulsaimas kunstimuuseumis- Kiasmas.

Muuseumis oli parasjagu mitu näitusteplokki. Üks neist oli Ars Fennica 2014, mis koosnes soome kunstnike töödest, kes võistlesid Ars Fennica auhinna nimel.

Minu lemmikkunstnik sellelt näituselt oli Leena Nio, kelle tööd lihtsad, aga neis oli ka moodsa kunsti elemente.

 

"Paperface I-II" 2014
 

Leena Nio tööd valmivad kihtidena- huvitavad värvigammad ja tekstuurid tekivad alles siis, kui kunstnik on pooleldi kuivanud värvi mingil moel töödelnud- seda näiteks kraapides, maha pühkides või isegi pestes. Mulle meeldisid kunstniku tööd "Paperface I-III" mis olid kolm tööd, millel oli kujutatud inimesi paberist nägudega, naguu nimigi ütleb. Mulle meeldis nende tööde idee, sest see oli teistsugune sellest, mida me tavalise portree puhul oleme harjunud nägema.

 

 

Mulle meeldisid maalidel kasutatud värvitoonid, kõikidel töödel olid värvid just õiges tasakaalus. Pildilt ei ole vist nii hästi näha, aga tööd olid tõesti reljeefsed ning kasutatud oli erinevaid tekstuure. Näiteks ülal toodud kardiganiga maal nägi välja tõesti nii, nagu selle loomisel oleks kasutatud lõnga.

 

Samalt näituselt meeldis mulle veel kunstnikeduo IC-98 pildid. Neis oli kasutatud nii joonistamist, installatsiooni kui ka animatsiooni. Nende näitus oli täiesti kottpimedas toas ning pilte näidati seintele prožektoritega. Need tööd meeldisid mulle sellepärast, et tänu animatsioonile olid need liikuvad, mistõttu mingi detail pidevalt muutus- näiteks puuoks või pilved.  Pimedas toas selliste tumedate värvitoonidega piltide vaatamine oli veidi jubegi (taustaks mängiti ka muusikat), aga mulle meeldis.

 

"Abendland"- 2013

 

 

Samal näitusel eksponeeriti veel 5 kunstniku töid, kuid kaks eelmainitut olid minu lemmikud. Veel olid seal näiteks Riitta Ikoneni fotokunst ja Pauliina Turaakka Purhoneni õmmeldud nukkudega loodud kunst.

Antud näitus on avatud  Kiasma II korrusel veel 20. aprillini.