Kiasma Hits ehk Kiasma II

Kiasma II

Veel meeldis mulle väga näitus "Kiasma Hits", kus näidati külastajate lemmikuid ja selle muuesumi klassikat. Selle näituse tööd olid teistsugused ja huvitavad. Minu lemmik oli Jakob Dahlgreni "The wonderful world of abstraction", mis koosnes laest maani rippuvatest värvilistest paeltest, mis moodustasid umbes 3x3x3meetri suuruse ruudu. Selle töö juures meeldis mulle selle lihtsus ja mõte, et kunst ei ole pelgalt vaatamiseks: seda saab ka katsuda. Selle tohutu lindimere sisse sai ka minna ja neid oma käega katsuda. See vist oli ka enamike laste lemmik, kes naerdes pidevalt läbi lindimere jooksid.

"The wonderful world of abstraction" 2009

Samalt näituselt meeldis mulle veel näiteks Matti Kujasalo töö "Painting". Kasutatud oli nö "silmapetet" ning musta ja valge tooniga mängitud nii, et mingi nurga alt vaadates tundus töö liikuvat. Veel meeldis mulle selle töö puhul see, et see oli ümmargune, mitte ruudukujuline, nagu me ikka oleme harjunud nägema. Antud töö puhul oli kasutatud musta kleeplinti ning see oli seejärel veel musta akrüülvärviga üle värvitud.

"Painting"

"Kiasma Hits" näitusel oli veel igasugu veidraid eksponaate, mida võib-olla kunstist vähem teadja kunstiks ei peakski. Näiteks olid seal laes rippuvad autorehvid, mille külge olid riputatud blondid juuksesalgud (kunstnikku ega teose nime kahjuks üles ei märkinud, aga huvitava faktina jäi meelde see, et tegemist oli Aasiast pärit pärisjuustega).

Veel meeldis mulle saksa kunstniku Matti Brauni mosaiikpeegli sein. Selle mõte oli vaatajale näidata, et end peeglist vaadates muutub ta ainult abstraktseteks tükikesteks.



"Mirror mosaic" ja mina abstraktsena.

Üldiselt jäin kogu muuseumiga väga rahule. Kuigi Kiasma hõlmab endas moodsat kunsti, oli siiski iga näitus erinev ja seetõttu ka kogu muuseum tervikuna väga huvitav ja kaasaegne.

Lisainfot saab ka: http://www.kiasma.fi/

Ars Fennica 2014 ehk Kiasma I

Pärast kuuajast pausi leidsin jälle aega, et kunstinäitusele minna. Kuna olin Helsingis ja vaba aega oli piisavalt, otsustasin ära käia ühes Soome kuulsaimas kunstimuuseumis- Kiasmas.

Muuseumis oli parasjagu mitu näitusteplokki. Üks neist oli Ars Fennica 2014, mis koosnes soome kunstnike töödest, kes võistlesid Ars Fennica auhinna nimel.

Minu lemmikkunstnik sellelt näituselt oli Leena Nio, kelle tööd lihtsad, aga neis oli ka moodsa kunsti elemente.

 

"Paperface I-II" 2014
 

Leena Nio tööd valmivad kihtidena- huvitavad värvigammad ja tekstuurid tekivad alles siis, kui kunstnik on pooleldi kuivanud värvi mingil moel töödelnud- seda näiteks kraapides, maha pühkides või isegi pestes. Mulle meeldisid kunstniku tööd "Paperface I-III" mis olid kolm tööd, millel oli kujutatud inimesi paberist nägudega, naguu nimigi ütleb. Mulle meeldis nende tööde idee, sest see oli teistsugune sellest, mida me tavalise portree puhul oleme harjunud nägema.

 

 

Mulle meeldisid maalidel kasutatud värvitoonid, kõikidel töödel olid värvid just õiges tasakaalus. Pildilt ei ole vist nii hästi näha, aga tööd olid tõesti reljeefsed ning kasutatud oli erinevaid tekstuure. Näiteks ülal toodud kardiganiga maal nägi välja tõesti nii, nagu selle loomisel oleks kasutatud lõnga.

 

Samalt näituselt meeldis mulle veel kunstnikeduo IC-98 pildid. Neis oli kasutatud nii joonistamist, installatsiooni kui ka animatsiooni. Nende näitus oli täiesti kottpimedas toas ning pilte näidati seintele prožektoritega. Need tööd meeldisid mulle sellepärast, et tänu animatsioonile olid need liikuvad, mistõttu mingi detail pidevalt muutus- näiteks puuoks või pilved.  Pimedas toas selliste tumedate värvitoonidega piltide vaatamine oli veidi jubegi (taustaks mängiti ka muusikat), aga mulle meeldis.

 

"Abendland"- 2013

 

 

Samal näitusel eksponeeriti veel 5 kunstniku töid, kuid kaks eelmainitut olid minu lemmikud. Veel olid seal näiteks Riitta Ikoneni fotokunst ja Pauliina Turaakka Purhoneni õmmeldud nukkudega loodud kunst.

Antud näitus on avatud  Kiasma II korrusel veel 20. aprillini.