Ungari Rahvusgalerii/ 15.03.2015

Märtsi alguses võtsin aja maha ning lendasin Ungari pealinna Budapesti kevadet nautima.
Budapestis on rohkelt erinevaid ning huvitavaid kunstimuuseumeid. Esimesel päeval suundusime Ungari Rahvusgaleriisse, kus saime nautida küllusliku ungari kunsti.
Galeriis kahjuks pildistada ei tohtinud, seega kõik pildid on välja otsitud internetist.

Postituse alguses oleks kohane ära mainida, et galerii asub ühes imekaunis lossis Budapesti linna Buda poolses osas, kust avaneb suurepärane vaade Doonau jõele ja Ungari parlamendi poolsele jõekaldale.

Ungari Rahvusgalerii

Minu lemmikud galeriis olid baroki ja renessansi maalid, mille seas oli palju portreemaale, kujutatud oli ka palju erinevaid ungari valitsejaid ja kõrgklassi. 
Paljude maalide seast jäid meelde näiteks:

Johann Martin Stock, 1795-1796
"Childhood portrait of Count Àdàm Kendeffy!

Johann Jacob Stunder, ca 1800
"Portrait of a girl"

Kahe eelneva maali puhul (ja ka mitme teise selle aja maali puhul) jäi mulle silma, et lapsi on kujutatud küllaltki ebaproportsionaalsetena, tuues esiplaanile eelkõige nende pea ning kujutades jäsemeid väiksematena, kui need tegelikult on.

Joseph Dorffmeister, 1805
"Portrait of a young woman with an allegorical sculpture"

Veel meeldisid mulle 19. sajandi realismi maalid, milledel kujutati üsna palju ungari 19. sajandi elu täpselt nii, nagu see oli. Kasutati erksamaid värve ja maalidel väljendati tõelisi emotsioone. Palju oli maalitud talurahvast ja töölisklassi, näiteks heinateol, põllutöödel, looduses. Maalidest jäi mulje, et 19. sajandi ungari talupoja elu ei olnud kuigi kerge, kuid mitmetel maalidel oli neid kujutatud rõõmsameelsete ja naerusuistena. Samas oli ka hoopis teistsuguse ilmega töid.

Tivadar Zemplènyi, 1895
"The home of a poor woman"

Tivadar Zemplènyi, 1897
"On the way home"

Àgost Canzi, 1859
"Grape harvest near Vàc"

Pàl Merse Szinyei, 1878
"Balloon"

Realism on üldiselt üks minu lemmikuid kunstivoole, sest objekte ja inimesi maalitakse realistlikult, ilma neid moonutamata ja muutmata. Galeriis oli terve korrus realismile pühendatud ning sellel korrusel oli välja toodud ungari realismi kõrgklass. 

Galeriis olid nii ajutised näitused kui ka kollektsioon ungari kunstist, mis on avatud kogu aeg. Terve maja näituste korralik läbikäimine oleks võtnud aega ca 2-3 tundi, meie püüdsime pigem lihtsalt kõik näitused läbi vaadata ning kõiki näitusi nii täpselt ei uurinud. Võib-olla oli põhjuseks ka see, et tegemist oli riigipühaga ning sissepääs galeriisse oli tasuta, seega oli inimesi küllaltki palju. 

Galeriist jäi mulle väga hea mulje, sest näitused olid minu arvates väga huvitavad ja ka maja ise nägi seest väga kaunis välja. Oli mõnus ühel ilusal pühapäeval uudistada ungari kunsti ühes Euroopa kaunimas linnas.